Portfooliokursuse ajaveeb

e-Portfoolio mõiste

28 kommentaari

Suur osa tänapäeva haridusvaldkonna spetsialiste eeldavad, et ideaalses ühiskonnas toimub õppimine sellises keskkonnas ja sellisel kombel, mis toetab üksikisiku õppimisstiili ja tema vajadusi. Tehnoloogilised vahendid, mis toetavad personaliseerimist ja integreerimist võimaldavad õppuril hoida kontrolli enda käes, et kus ja millal nad oma professionaalset ning personaalset arengut läbiviivad, lähtudes oma isiklikest eesmärkidest, sobiv vahend selle jaoks on e-portfoolio (LaCour, 2005).

E-portfooliot on defineerinud erinevad inimesed erinevalt. Enamik neist definitsioonidest kipuvad olema seotud tegevusvõimaluste ja eesmärkidega, kuivõrd vajalike omadustega, mida e-portfoolio pakub. Viis omadust, mida e-portfoolio sisaldab: organiseeritud kogum vahendeid, sisaldab digitaalseid teadmusobjekte e artefakte, otsib võimalusi pakkuda autentseid salvestisi, seotud üksikisiku staatusega, tavaliselt seotud õppimisega, kuid tihti ka teiste valdkondadega. (McAlpine, 2005)

E-portfooliol puudub ühtne ja üldtunnustatud definitsioon, mida mõned asjatundjad peavad isegi positiivseks nähtuseks (Eife-L 2009). E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist. Ameerika haridusuuendusprogramm NLII (National Learning Infrastructure Initiative, 2003) on defineerinud e-portfoolio kui suurema kollektsiooni põhjal koostatud valiku autentseid tõendusmaterjale ja reflektsioone selle kohta, mida inimene, rühm või organisatsioon on aja jooksul õppinud ja mida ta oskab teha.

Ülemaailmselt on e-portfoolio valdkonna üks tuntumaid eestvedajaid Helen Barrett (2010) defineerinud e-portfooliot järgmiselt kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul. Olulise tähtsusega on õppija refleksioonid endaloodud materjalide kohta, aga ka refleksioonid arengu kohta portfoolios esitatud teemal. H. Barrett peab oluliseks, et e-porfoolios on kajastatud refleksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. Antud kursuse raames toetume me peamiselt Barretti definitsioonile.

E-portfoolio võimaldab läheneda õppimisele õppijakesksemalt, kus õppur ise organiseerib oma tegevusi, muuta õpitegevused paindlikumaks, rõhutab elukestvat õpet, lisaks toetab e-portfoolio kasutamine pädevusepõhist hindamist (Atwell, 2007). Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel (Stefani, Mason, Pegler, 2007).

Brightoni Ülikool Suurbritannias on õpihaldussüsteemi Blackboard kõrval kasutusele võtnud e-portfoolio lahenduse Elgg. Elgg valiti selleks, et tagada kõikidele õpilastele töötav blog, see oli ainus keskkond, mis võimaldab integreerimist sellisel tasandil nagu nemad seda vajavad, soovisid vähendada sõltumist kasutusel olevast õpihaldussüsteemist, tagada kogukonna teke õpilaste seas ning suurendada õpilaste osavõtlikkust. Kahe süsteemi kasutamine annab hea võimaluse integreerida akadeemilised ja sotsiaalsed tegevused. Mõlemasse keskkonda saavad üliõpilased sisse logida sama kasutajanimega. Elggis aset leidvate õpitegevuste hulka kuuluvad üldised diskussioonid, fotod koos galerii ja kommentaaridega teatud kursuse raames, isiklik arengu plaan koos oma isikliku portfoolioga, loov kirjutamine ja uusmeedia õpingud. Antud lahenduse kitsaskohaks on see, et kõik õppurid pole aru saanud sellise lahenduse akadeemilisest variandist, mistõttu ei kasutata portfooliot reflekteerimiseks piisavalt. Samuti on olnud küsimuseks ülikooli kogukonna kriitilise massi kokku saamine (Laanpere M. & Tammets K. 2009)

Kogemuslik õpe lähtekohana
Portfoolio propageerijad toovad tihtilugu oma käsitluse teoreetilise alusena esile kas David Kolbi (1984) kogemusliku õppe (i.k. experiential learning) või Jean Lave ja Etienne Wengeri (1991) loodud praktikakogukondade kontseptsiooni. Esmapilgul tundub neil kahel käsitlusel vähe ühist olema, kuid lähemal vaatlemisel täiendavad need teineteist kenasti. Kogemusliku õppe lähtekohaks on veendumus, et inimene õpib kõige paremini ise vahetult uusi asju kogedes ja oma kogemusi mõtestades. Sellest tulenevad Kolbi poolt sõnastatud mõtestatud õppimise eeldused: (1) õppija omapoolne tahe kogeda uut, (2) võimalus reflekteerida (peegeldada, ümber jutustada) saadud kogemusi, (3) analüütiliste oskuste olemasolu ja rakendamine oma kogemuse mõtestamiseks, (4) suutlikkus ja tahe rakendada reflekteerimise ja analüüsi teel saadud teadmisi uute probleemide lahendamisel. Lühidalt öeldes: õppimine vahetu kogemise kaudu on ebaefektiivne kui sellega ei kaasne kogetu sõnastamine, mõtestamine, arutlus ja selle arvestamine järgmistes tegevustes. Portfoolio mängib siinkohal olulist rolli eelkõige refleksiooni ja analüüsi faasis, mõnigatel juhtudel ka uute õppimiskogemuste tegevusplaani koostamisel.

Tutvustame põgusalt teist eelmainitud käsitlustest: Lave’i ja Wengeri praktikakogukondade kontseptsiooni. Asja lihtsustatult esitades võiks sajanditevanust kogukondlikku õppimisviisi (ehk õpipoisi-õpet) siinkohal vastandada 19.sajandil elujõuliseks kujunenud koolisüsteemile, milles õppekorraldus ehitati üles tänini elujõulistele ja meie jaoks lausa isenesestmõistetavatele lähtekohtadele:

• Õpilaste jaotamine klassidesse (ja klassiruumidesse) vanuse alusel
• Koolipäeva normeerimine ühepikkusteks tundideks, õppeaasta jaotamine veeranditeks/semestriteks ja vaheaegadeks
• Õppekava normeerimine teadusdistsipliinidel põhinevateks õppeaineteks, teoreetiliste (objektiivsete, abstraktsete) teadmiste tähtsustamine ja eraldamine praktikast
• Frontaalse õppemeetodi domineerimine ja ühesõppe (e. koostöös õppimise) marginaliseerimine
• Teadmiste objektiviseerimine, teadmuse paiknemine „väljaspool teadjat“ (nt. Õpikutes)
• Hindamisskaalade ja testide kasutamine õpilase poolt „omandatud“ objektiivsete teadmiste mõõtmiseks

Sellisena oli industriaalajastu kool (ja ka õpetajakoolitus) tööstusrevolutsioonis edukaks osutunud vabrikute hierarhilise ja ülimalt spetsialiseerunud organisatsioonitüübi peegelduseks.

Normeeritud koolikorraldus vastandus ajaloolisele kogukondlikule õppeviisile, mida oli läbi aegade iseloomustanud:
• Õpikeskkonna eristamatus praktikakogukonna igapäevasest töökeskkonnast
• Teadmuse paiknemine kogukonna sees, teadmuse subjektiivsus ja varjatud olek (suurem osa oskusteabest oli sõnastamata, väljendus tegevuses)
• Kogukonna identiteet, jagatud väärtused, tabud, oma keel
• Kogukonnasisene hierarhia (meistrid-sellid-õpipoisid), initsiatsiooniriitused tõusmisel uude staatusesse

Kuigi 1990-ndate algul võis tunduda, et uus koolikorraldus on vana kogukondliku õppeviisi juba ammu lõplikult ajalukku tõrjunud, tõestasid Lave & Wenger viimase elujõulisust ka tänapäeval. Ja seda mitte üksnes arhailise eluviisiga Lääne-Aafrika linnade rätsepate kvartalis, vaid ka armee kortermeistrite, supermarketi lihunike ja anonüümsete alkohoolikute kogukondades. Pikemalt Lave’i ja Wengeri teooriat siinkohal käsitlemata mainime vaid paari peamist kogukondliku õppimisele iseloomulikku aspekti, mis on olulised ka portfoolio rakendamise puhul:

õppimise situatiivsus: õpe toimub samas (või vähemasti sarnases) situatsioonis kui õpitu hilisem rakendamine. Situatsioon sisaldab nii õpi/töökeskkonda, vahendeid, töökorraldust, kui ka situatsioonis osalejate rollijaotust, „mängureegleid“ jms.

sõnastamata teadmus: lepitakse sellega, et osa teadmusest jääbki sõnades väljendamata. Ühelt poolt õpitakse meistrit matkides tegema asju „tunde järgi“ (nagu meisterkokk toidule maitseaineid lisab, keeldudes väljendamast nende kogust grammides või teelusikates), teisalt väljendub osa teadmusest teadmusobjekti kujul (õpetaja-ameti puhul on selleks nt. õpetaja enda loodud õppematerjalid, tunnikavad, fotod jms). Ka Carl Bereiter (2006) on eristanud tavapärasest arvamustepõhisest õppest (belief-mode learning) nn. disainipõhist õpet (design-mode learning), viimase puhul väljenduvad õppimise tulemusel loodud uued teadmised konkreetsetes teadmusobjektides.

kaudosalus (legitimate peripheral participation): kui tavakoolis peetakse õppetöös passiivselt osalemist mitteaktsepteeritavaks, siis kogukondliku õppimise puhul on kogukonna aktiivse tuumiku ümber alati passiivsete „pealtvahtijate“ tsoon – need on vaikivad kaudosalejad, kes pole veel lõplikult otsustanud, kas pühenduda sellele kogukonnale või mitte. Kogukonna tuumik aktsepteerib satelliitide passiivset rolli, pidades neil silma peal ja juhendades vajadusel neid kaudosalejaid, kes on võtnud kursi kogukonnaga liitumisele.

Kogukondlik õppimine ei ole abstraktsete valmisteadmiste omandamine, pigem võiks seda kirjeldada kui kogukonna subkultuuri sisse imbumist, mille käigus muutub ka õppija identiteet, maailmavaade, suhtumine, käitumismallid jm. Heaks näiteks sellise „sisseimbumise“ kohta on Lave’i ja Wengeri toodud näide kaudosalejatest „joovate mittealkohoolikute“ muutumisest AA koosolekutel aktiivselt osalevateks „mittejoovateks alkohoolikuteks“.

Praktikakogukondade kontseptsioon on võitnud palju poolehoidjaid Interneti vestlusrühmade uurijate seas, tihtilugu nähakse ühise huvi baasil kujunenud veebipõhistes suhtluskeskkondades ühisjooni Lave’i ja Wengeri kirjeldatud praktikakogukondadega. Siinkohal võiks tuua näiteid selge identiteedi ja tuumikuga Eesti virtuaalsetest praktikakogukondadest: Eesti Maci-kasutajate rühm emug.ee, fotograafia harrastajate kohtumispaik Fotokala.ee, kalameeste veebiklubi Kalale.ee Ka õpetajate virtuaalsed praktikakogukonnad on Eestis on juba kujunemas: klassiõpetajad on koondumas ajaveebi klassiopetaja.blogspot.ee ümber, matemaatikaõpetajate kohtumispaigaks on oma mott.edu.ee

E-portfoolio on küll erinevalt eelmainitud portaalidest siiski eelkõige personaalne õpikeskkond, kuid sarnaselt paljude Web 2.0 rakendustega ilmneb selle tõeline potentsiaal alles siis kui e-portfooliot jagatakse oma praktikakogukonnaga, end selle vahendusel kogukonnale nähtavaks muutes ja kogukonnalt selle vahendusel tagasisidet kogudes.

Viited:

Attwell, G. (2007). E-portfolios – the DNA of the personal learning environment? Journal of e-Learning and Knowledge Society, 3(2), 39-61.

Barrett, H. (2010). Balancing the Two Faces of ePortfolios. Educação, Formação & Tecnologias, 3(1), 6-14. Available online: http://eft.educom.pt

Eife-L (2009). URL: http://www.learningfutures.eu/2009/01/about-e-portfolio-definitions.html

Kolb, D. A. (1984). Experiential Learning: Experience as the Source of Learning and Development. Prentice-Hall, Inc., Englewood Cli’s, N.J. ISBN: 10: 0-13-295261-0

Laanpere, M; Tammets, K. (2009). Õpetajate kogukonnad ja portfooliod. Kai Pata ja Mart Laanpere (Toim.). Tiigrihüpe: haridustehnoloogia käsiraamat (31 – 48). TLU Informaatika instituut: Iloprint

LaCour, S. (2005) The Future of integration, personalization, and eportfolio technologies. Journal of Online. Education, 1, 4: 18–21

Lave, J. & Wenger, E. (1991). Situated Learning: Legitimate Peripheral Participation, Cambridge University Press, New York, NY ISBN 0 521 42374 0

McAlpine, M. (2005). E-portfolios and digital identity: Some issues for discussion. E-learning, 2(4). http://www.wwwords.co.uk/elea/content/pdfs/2/issue2_4.asp#7

National Learning Infrastructure Initiative, 2003

Stefani, L., Mason, R. & Pegler, C (2007). The Educational Potential of e-Portfolios. Supporting personal development and reflective learning. London: Routledge.

Advertisements

Written by Kairit Tammets

september 22, 2010 kell 10:55

28 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. […] Alustuseks palume teil lugeda peatükki sissejuhatusest e-portfoolio mõistesse. Kui teil tekib loetu kohta küsimusi või mõtteid, olete oodatud neid teistega jagama kas siin […]

  2. […] E-portfoolio mõiste […]

  3. […] professor Barretti seisukohalt, eportfoolio pidamise oluliseks aspektiks on analüüs ning kogemuse peegeldamine. Reflektsioon […]

  4. […] meeldis e-portfoolio mõistet selgitavas ajaveebis viide kogemuslikule õppele ja sõnaühend […]

  5. […] püüdsin leida mõistlikku selgitust, milleks e-portfooliod peaks üldse vaja olema. Portfooliokursuse ajaveebist leidsin mõtte, et e-portfoolio tõeline potentsiaal ilmneb siis kui e-portfooliot jagatakse oma […]

  6. […] oli olemas, aga konkreetselt nägemust mitte. Tutvudes kirjandusega, leidsin ka põhjuse- “E-portfooliol puudub ühtne ja üldtunnustatud definitsioon, mida mõned asjatundjad peavad i…. Kui oleks olemas kindel definitsioon, siis oleks kindlasti alustada lihtsam, vähemalt minu […]

  7. […] Portfooliokursuse ajaveebis kirjeldatakse e-portfooliot järgnevalt: “Viis omadust, mida e-portfoolio sisaldab: organiseeritud kogum vahendeid, sisaldab digitaalseid teadmusobjekte e artefakte, otsib võimalusi pakkuda autentseid salvestisi, seotud üksikisiku staatusega, tavaliselt seotud õppimisega, kuid tihti ka teiste valdkondadega. (McAlpine, 2005)” […]

  8. […] Eks igapäevaelus on olnud nii kiire, et eriti ei ole jõudnud ega tahtnudki seda portfooliot täiendada. Võimalik, et see on olnud ühest küljest kartus olla nii avalikult kättesaadav igast võimalikust kohast, kartus kirjaliku info talletamise ees, kartus saada ära kasutatud pahatahtlikult kellegi poolt, võimalik aga ka, et hoopis mingi muu tegur… Samas saan täiesti aru, et e-portfoolio kergendab minu enda elu: kõik materjalid, mis mind ennast puudutavad, on kättesaadavad ühest kohast. Minu CV, minu täiendõpe, minu loodud materjalid,… või kui toetuda lugemismaterjalis olevale, siis seal on väga täpselt ära toodud e-portfoolio kasulikkus tulevikku vaadates : “Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel.”(Stefani, Mason, Pegler, 2007). […]

  9. […] enda kogemuste esitamine. Kuid analüüsides oma loodud e-portfooliot ja kõrvutades e-portfoolio definitsiooni („Viis omadust, mida e-portfoolio sisaldab: organiseeritud kogum vahendeid, sisaldab digitaalseid […]

  10. […] e-Portfoolio mõiste […]

  11. Los post me gustaron mas… .

    Pepa

    juuli 19, 2013 at 09:36

  12. […] Lisalugemismaterjali lingid, mis esitluses ei tööta on siin ja siin. […]

  13. […] paremaks mõistmiseks lugesin läbi Portfooliokursuse ajaveebis oleva seletuse. Sain teada, et Mhairi Mcalpine on välja toonud e-portfoolio viis […]

  14. […] Lisalugemismaterjali lingid, mis esitluses ei tööta on siin ja siin. […]

  15. […] Tammets, K. (2010) Portfooliokursuse ajaveeb. Loetud aadressil https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/ […]

  16. […] vajadust e-portfooliot luua, meeldis mulle “e-porfoolio mõiste” materjalis välja toodud järgmine […]

  17. […] Kokkuvõtte E-portfoolio mõiste materjalidest tegin oma viimase aja lemmikkeskkonda, Evernote’i. Täna ma tean, mis on tegelikult e-portfoolio – Ameerika haridusuuendusprogramm NLII (National Learning Infrastructure Initiative, 2003) on defineerinud e-portfoolio kui suurema kollektsiooni põhjal koostatud valiku autentseid tõendusmaterjale ja reflektsioone selle kohta, mida inimene, rühm või organisatsioon on aja jooksul õppinud ja mida ta oskab teha.  […]

  18. […] Tammets, K., 2010. e-Portfoolio mõiste. Loetud aadressil: https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/ […]

    E-portfoolio | Erki Aasamets

    november 13, 2014 at 16:13

  19. […] Tammets, K., 2010. e-Portfoolio mõiste. Loetud aadressil: https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/ […]

  20. […] e-Portfoolio mõiste […]

    e-portfooliost: | TLÜ HTM14

    detsember 25, 2014 at 13:30

  21. […] et e-porfoolios on kajastatud refleksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. (Allikas: https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited […]

  22. […] Rühm 1 – Mida tähendab e-portfoolio? […]

    Ülesanne 1 | Lada Reis

    september 2, 2015 at 02:34

  23. […] 1 – Mida tähendab e-portfoolio? Millest koosneb, olulised osad […]

    E-portfoolio | v6rgustikud

    september 2, 2015 at 23:19

  24. […] E-Portfoolio mõiste […]

    Iseseisev töö II | Lada Reis

    september 15, 2015 at 21:55

  25. […] 1 – Mida tähendab e-portfoolio? Millest koosneb, olulised osad […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: