Portfooliokursuse ajaveeb

Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel

21 kommentaari

Selle nädala õppematerjal keskendub erinevatele väljakutsele, mida e-portfoolio kasutaja võib kohata. Peamiselt on tegemist privaatsuse, andmekaitse ning tehnoloogia kasutamisega seotud barjääridega, mis on siiski ületatavad. Üldiselt peetakse noori ja teismelisi sihtrühmaks, kelle tähelepanu tuleks juhtida privaatsuse apsektidele ning andmekaitsele avalikus veebiruumis, kuid tegelikult puudutab see iga kasutajat, kes ei tunne end veel piisavalt kindlalt ja kogenenuna, et teada, millised ohud võivad veebis levida ja kuidas end nende eest kaitsta. Antud kursuse raames on mitmeid kordi räägitud sellest, kuidas õpetaja poolt loodud õppematerjalid võiksid olla veebis vabalt kättesaadavad, reflektsioonid teistele leitavad ja taaskasutatavad (mille läbi teised saaksid õppida), siis oleks asjakohane rääkida ka võimalustest, kuidas ligipääsu piirata ning end kaitsta.

Digitaalne identideet

Kui me räägime digitaalsest identideedist, siis selle kursuse kontekstis peame selle all silmas kuvandit, mille inimene endast jätab liikudes erinevates veebipõhistes kogukondades ja millise pildi ta endast teistele jätab. Kuna inimesed kasutavad üha rohkem keskkondi ja teenuseid, mis võimaldavad suhelda, diskuteerida ning sisu luua Internetis (nagu Facebook, LinkedIn, Twitter, blogid jne), siis nad jätavad endast maha digitaalse jalajälje, mis moodustabki osa kasutaja digitaalsest identideedist – kõik see info, mida on võimalik leida kasutaja postitustest, profiilidest, mis loodud, vestlustest, mida teistega peetud ning infost, mida teised kasutaja kohta öelnud on. Palju sellest materjalist jääb kättesaadavaks teadmata ajaks, näiteks erinevalt vestlusest kohvipoes, jääb see vestlus, mis on Internetti pandud, Internetist leitavaks. Tehnoloogia ning teenuste areng muudab aga üha lihtsamaks infot inimese kohta kogu agregeerida ning luua temast profiil, mis ei pruugi olla kõige täpsem või asjakohasem ja sellega pahandusi tekitada.

Toome projekti “This is Me” poolt välja antud raamatust kaks näidet digitaalse identideedi kohta, mis peaksid andma nii positiivse kuvandi, milleks on digitaalne identiteet vajalik akadeemilises keskkonnas ning samas, millele tuleks mõelda, kui sisu Internetti riputad.

Näide 1: Lukustada oma digitaalne identideet?

Abhaidev on kolmanda aasta tudeng, kes on nautinud südamest tudengielu. Tal on konto Facebook’is koos sadade fotodega, kus ta pidutseb, reisib, puhkab koos sõpradega – nagu ikka kombeks. Lisaks on Abhaidev muidugi kõvasti õppinud ning saab kohe magistrikraadi kätte ning peagi plaanib ta kandieerida juhtivale ametikohale mitmes firmas. Teismelisena kasutas ta mitmeid jututubasid, kust ta sai erinevatelt inimestelt hulgaliselt informatsiooni ülikooli kohta, kuhu plaanis õppima minna. Abhaidev on alati olnud ettevaatlik ning püüdis vältida tuliseid argumente ja vestluseid veebipõhises keskkonnas, kuid on teadlik, et tema kultuurilised vaated on muutunud peale seda, kui ta astus ülikooli. Ta ei näe enam kõike päris nii erinevate nähtuste kohta nagu aastate eest talle tundus.

Seoses uuele töökohale kandideerimisega, oli tal õnne pääseda kandideerimisefaasis intervjuudele. Tõenäoliselt juhtus see tänu tema dünaamilisele ja elavale lähenemisele, mida ta oma veebipõhises kuvandis on kasutanud. Siiski on ta valinud ühe töökoha välja, kui oma erilise lemmiku ning ta on kuulnud, et see firma jälgib kandidaatide tegevust veebis ja Internetis kandideerimisprotsessi ajal. Abhaidev ei ole nüüd kindel, kas ta peaks oma Facebooki profiili nö ära puhastama, et see näiks rohkem professionaalne või ei peaks ta varjama, et talle meeldib pidutsemine sama palju kui teistele ning et see on üks tema paljudest omadustest nagu ka olulised oskused ja teadmised, mida ta on omandanud ülikoolis.

Näide 2: Akadeemikud ja digitaalne identideet

Professior Kevin Warwick, Küberneetika õppetooli juhataja Reading University’st, omab tugevat seisukohta selle kohta, et akadeemikutel peaks olema oma digitaalne identideet. Ta räägib: Ma pole kindel, kuivõrd on vanakooli akadeemikud teadikud sellest, millist rolli mängib digitaalse identideedi olemasolu neile või nende ülikoolile. Tuleks näha, kui oluline on see olemasolevatele üliõpilastele ning potensiaalsetele üliõpilastele, kes planeerivad ülikooli kandideerida. Õpilased otsivad veebist konkreetseid õppetooli või teaduskonna õppejõude, vaatavad, kes mida õpetavad ja see mõjutab nende otsust õppima asumisel. Akadeemiku jaoks ei ole hästi hallatud digitaalne-identideet ainult oma institutsiooni reputatsiooni täiustamine, vaid oma isikliku positsiooni täiustamine. Kui võrrelda kahte akadeemikut, kellel ühel on väga tugev veebi olemasolu kuvand ning teine, kes on oma digitaalse identideedi lukku pannud, siis minu argument viimase pihta oleks see, et see, mida nad on teinud ja loonud, ei ole tegelikult huvitav. Sest kui oleks huvitav, oleks see rohkem teiste poolt kommenteeritud ja ta paneks oma töö ning argumendid avalikult teistele inimestele avalikult nägemiseks.

Väljakutsed e-portfoolio kasutamisel võib jagada neljaks:  tehnoloogilised, ressursilised, legaalsed ja eetilised ning personaalsed väljakutsed (Madden, 2007)

Tehnoloogilised väljakutseid võib vaadata kui e-Portfoolio keskkonna valikuga seotud probleemid, IT toe probleemid, ligipääsevusega seotud probleemid ning ühilduvusega seotud probleemid. Ükskõik, milline e-portfoolio keskkond või platvorm aluseks valida, see peab vastama algaja vajadustele, et oleks piisavalt lihtne ning samas olema piisavalt paindlik, et katta edasijõudnud kasutaja vajadused. Osad kasutajad on digitaalselt nii kogenud kasutajad (blogides, sotsiaalsete järjehoidjate kasutamisel, wikide kasutamisel, oma veebilehtede haldamisel), et nendega võib üles kerkida kaks probleemi: a) nende kogemus erinevate vahendite ja keskkondade kasutamisel on nii suur, et ükski e-portfoolio keskkond ei rahulda nende vajadusi võrreldes vahenditega, mida nad juba kasutavad; b) nad kasutavad juba piisavalt vahendeid ja keskkondi, mis rahuldavad nende vajadusi, mistõttu ei taha nad raisata aega ja alustada otsast peale, et tutvuda mõne spetsiaalse e-portfoolio keskkonnaga.

IT-toe ja ühildavuse aspektid tulevad peamiselt teemaks, kui võetakse kasutusele teatud e-portfoolio süsteem institutsionaalselt, nt otsustab ülikool kasutada oma üliõpilastega ja õppejõududega ühte konkreetset e-Portfoolio süsteemi. Sel juhul tuleb arvesse võtta, et nii õpilased kui õpetajad vajavad koolitust, samuti vahel vajab keskkond hooldusaega, mil keskkond ei tööta ja sellega peavad kasutajad arvestama. Kuna e-portfoolioid kasutatakse üha rohkem, siis kasvab ka vajadus ühilduvuse järgi erinevates keskkondades, et kasutaja saaks loodud sisu ühest keskkonnast teise hõlpsalt üle kanda, kui ta vahetab töökohta või kool saab lõpetatud. Eriti oluline on see elukestvat õpet silmas pidades.

Veel üks väljakutse, mis tehnoloogia kasutamisel võib kasutajaid tabada, on kasutusel olevate keskkondade muutumine üleöö tasuliseks, kallimaks või hoopiski sulgemine. Selliseid praktikaid ei ole palju, kuid samas on nii juhtunud. On olnud ka situatsioone, kui kasutajad on protesti tekitanud ja olnud nõus väikese aastamaksuga, umbes 5 dollarit aastas, mille tulemusel on siiski arendajad leidnud muud väljapääsud ja keskkond on jäänud siiski tasuta kättesaadavaks kasutajatele. Samas, kui selline juhtum aset leiab, hoiatatakse kasutajaid sellest piisavalt pikalt ette, et kõik saaksid oma sisu ümber tõsta. See probleem pole vaid avatud keskkondade kasutamise puhul, ka institutsionaalsed õpikeskkonnad, mida erinevad kõrg- ja kutsekoolid kasutavad, võivad ühel päeval olla silmitsi tõsiasjaga, et keskkond muutub kallimaks, tasuliseks või lõpetab üldse eksisteerimise. Vahe on vaid selles, et sellises olukorras peab lahendusi mõtlema organisatsiooni juhtkond, kuna kasutajaid on rohkem nii õppejõudude kui ka üliõpilaste näol.

Kuigi e-portfoolio omab selgeid eeliseid traditsioonilise portfoolio ees, on ligipääsetavus oluline tehnoloogiline aspekt e-Portfoolio juures ning tähelepanu tuleks pöörata millisele sisule võib kes ligi pääseda. Selleks on paljud e-portfoolio keskkonnad võimaldanud sisule ligipääsemist piirata – kas sisu näeb vaid kasutaja ise, teatud kogukonna liikmed, kõik registreerunud kasutajad või info on kõigile nähtav. Samuti on võimalik piirata ligipääsu vaid teatud sisule ja materjalidele. Üks võimalus on õppimise kontekstis isegi kasutada varjunimesid. Näiteks ei ole üliõpilane huvitatud, et õppetööblogi on seotud tema päris nimega, mistõttu on tal võimalik pidada blogi “seenekese” nime all näiteks, samas õppejõul on info olemas, kes ühe või teise varjunime all peitub.

Ressursilised väljakutsed võib jagada inimressurss, ajaressurss ning kulud. Inimressursi all peetakse silmas akadeemilist seltskonda, kes oleks valmis oma õppimises ja õpetamises kasutama e-portfooliot, aga ka tehnilise toe meeskonda ning juhtkonna toetust oma alluvate ja õpilaste e-portfoolio kasutamise osas. Ajaressurssi peavad paljud uurijad oluliseks aspektiks e-portfoolio rakendamisel, sest eeldab see kasutajate koolitamist, keskkonnaga tutvumist, nii akadeemilise kui tehnoloogilise toe pakkumist ning õpilastele või kolleegidele tagasiside jagamist, mis tähendab, et ka teiste tegemistel tuleb silma peal hoida. Mainitud aspektid on aga kõik siiski ajakulukad. Kulud kaasnevad e-portfoolio rakendamisega sel juhul kui kasutusele võetakse mõni tasuline e-portfoolio platvorm, koolitajad või IT-tugi tellitakse mujalt või institutsioon peab maksma serveriruumi eest, kus ta e-portfooliote sisu hoiab.

Legaalsed ja eetilised väljakutsed hõlmavad endas peamiselt andmekaitse ja intellektuaalse omadi aspekte. Kirjeldame siinkohal pisut võimalust, kuidas kasutada õigesti teiste poolt loodud materjale ning kuidas kaitsta enda loodud õppematerjale avalikult veebis:

Õppematerjalid ja autoriõigus

Kui me räägime oma õpetaja professionaalse arengu kontekstis sellest, et iga õpetaja võiks avalikustada enda loodud õppematerjalid, neid ühiselt kolleegidega luua, jagada, teiste õppematerjale kasutada, neid kombineerides ja kohandades vastavalt oma vajadustele, siis ei pääse me kuidagi mööda ka autoriõigusega seotud küsimustest. Kuna tehnoloogia on andnud võimaluse avalikustada materjale üha kergemini, eksivad siiski paljud kasutajad autoriõiguste vastu, kasutades jooniseid, pilte, illustratsioone või tekste, mille avaldamiseks puudub luba. Üks võimalus, mida kursuse raames tahame põgusalt tutvustada, on kasutada kursuse raames avatud sisulitsents. Tegemist on loaga, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid, mis siinkohal tähendab enamasti õigust teost kohandada, kopeerida ja levitada.

Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid, mis koosnevad kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga:

  • Attribution litsents
  • Attribution-No Derivative Works litsents
  • Attribution-Noncommercial-No Derivative Works litsents
  • Attribution-Noncommercial litsents
  • Attribution-Noncommercial-Share Alike litsents
  • Attribution-Share Alike litsents

Siinjuures peab kasutaja järgima litsentsi nimes olevaid piiranguid tähistavaid sõnu:

  • Attribution – kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
  • Share Alike – muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühildava litsentsi alusel
  • Noncommercial – teost ei tohi kasutada ärilistel eemärkidel
  • No Derivative Works – teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida, levitada ja edasi anda. (Loe edasi Tiigriraamat: Haridustehnoloogia käsiraamat ptk 3.4)

Personaalsed väljakutsed on seotud iga õppijaga individuaalselt. E-portfoolio keskkond võib olla ükskõik kui lihtne, huvitav, kasulik, kuid kui keegi ei leia põhjust miks seda oma professionaalses tegevuses kasutada, kaotab keskkond oma mõtte. Tavaliselt on personaalsed väljakutsed seotud (uue) tehnoloogia-kasutamise tõrkega. Mitmed uuringud on pakkunud, et kui oleks olemas institutsionaalsed toetused, julgustamised ning põhjendused, miks õpetajad võiksid kasutada oma professionaalses arengus ning töös e-portfooliot, oleks kasutajate hulk suurem (nt atesteerimisel või kutsetaotlemisel nooremõpetajate puhul). Samuti on viidatud, et kogukonna toetus ning teiste õpetajate tegutsemine portfoolio-põhises kogukonnas, julgustaks kolleege rohkem tehnoloogiat kasutama.

Mõned nõuanded, mis võivad vähendada personaalseid barjääre e-portfoolio kasutamisel:

– institutsionaalne toetus e-portfoolio kasutamisel;

– e-portfoolio kasutamine siduda õppekavaga

– heade eeskujude ning näidisportfooliote tutvustamine teiste õpetajate seast

– tagasiside ja toetus kogukonnalt ja kolleegidelt

– selged põhjendused e-portfoolio kasutamise vajalikkusest

Viited:

Madden T. 2007. Supporting student E-Portfolios. Hull: Higher Education Academy Physical Sciences Centre.

Parslow, P., Williams, S., Fleming, S. & Hussey R. (2009) Learning materials about Digital Identity. This is Me project. Odin Lab.

Põldoja H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. Kai Pata ja Mart Laanpere (Toim.). Tiigrihüpe: haridustehnoloogia käsiraamat (47 – 66). TLU Informaatika instituut: Iloprint

Written by Kairit Tammets

oktoober 25, 2010 kell 10:56

21 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. […] personaalseteks või privaatsusega seotud aspektideks. Oleme ettevalmistanud lugemismaterjali teile siin. Iseseisvate ülesannetena ootame teilt sel […]

  2. […] Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel […]

  3. […] Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel […]

  4. […] jagamisega ehk siis iga vaade oleks kaitstud erineva võtmega. See võimaldab hoida ka oma digitaalselt identiteeti, kuid samas ennast piisavalt […]

  5. […] Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel […]

  6. […] Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel […]

  7. […] täiesti sama meelt E-portfoolio tüüpide, väljakutsete ja barjääride artiklis mainituga, et üha kasvab vajadus e-portfoolio ühilduvuse järgi erinevates keskkondades, et […]

  8. […] Tammets, K., 2010. Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. Loetud aadressil: https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasuta… […]

    E-portfoolio | Erki Aasamets

    november 13, 2014 at 16:13

  9. […] Tammets, K., 2010. Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. Loetud aadressil: https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasuta… […]

  10. […] Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel […]

    e-portfooliost: | TLÜ HTM14

    detsember 25, 2014 at 13:30

  11. […] Rühm 3 – Millised väljakutsed ja takistused on e-portfoolio kasutamisel? […]

    Ülesanne 1 | Lada Reis

    september 2, 2015 at 02:35

  12. […] Rühm 3 – Millised väljakutsed ja takistused on e-portfoolio kasutamisel? […]

    E-portfoolio | v6rgustikud

    september 2, 2015 at 23:19

  13. […] rühmale sattus loosi tahtel selline teema nagu “Millised väljakutsed ja takistused on e-portfoolio kasutamisel?“. Rühmatööna valmis meil mõistekaart.  Peamisteks väljakutseteks ja takistuseks on […]

  14. […] Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel […]

    Iseseisev töö II | Lada Reis

    september 15, 2015 at 21:55

  15. […] Rühm 3 – Millised väljakutsed ja takistused on e-portfoolio kasutamisel? […]

  16. […] Tammets, K. (2010). Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. [19.09.2015] https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasut… […]

  17. […] Tammets, K. (2010). Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. [19.09.2015] https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasut… […]

    Iseseisev töö III | korostik

    september 20, 2015 at 20:34

  18. […] Tammets, K. (2010). Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. [19.09.2015] https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasut… […]

    Iseseisev töö III | lsnogo

    september 20, 2015 at 21:15

  19. […] Tammets, K. (2010). Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. [2015, september 20]  https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasut… […]

    Iseseisev töö 3 | janikapalits

    september 21, 2015 at 16:25


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: